{"id":2183,"date":"2025-09-23T11:41:44","date_gmt":"2025-09-23T11:41:44","guid":{"rendered":"https:\/\/fis.rub.de\/wp-interface\/?p=2183"},"modified":"2025-09-27T01:26:26","modified_gmt":"2025-09-27T01:26:26","slug":"metaaniheite-tuvastamine","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/fis.rub.de\/wp-interface\/metaaniheite-tuvastamine\/","title":{"rendered":"Metaaniheite tuvastamine<br>satelliidipiltide abil"},"content":{"rendered":"\n<div class=\"wp-block-group\"><div class=\"wp-block-group__inner-container\">\n<figure class=\"wp-block-image size-full\"><img loading=\"lazy\" width=\"457\" height=\"480\" src=\"https:\/\/fis.rub.de\/wp-interface\/wp-content\/uploads\/2024\/02\/Webpage_Poster_Infoimage.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-1869\" srcset=\"https:\/\/fis.rub.de\/wp-interface\/wp-content\/uploads\/2024\/02\/Webpage_Poster_Infoimage.png 457w, https:\/\/fis.rub.de\/wp-interface\/wp-content\/uploads\/2024\/02\/Webpage_Poster_Infoimage-286x300.png 286w\" sizes=\"(max-width: 457px) 100vw, 457px\" \/><\/figure>\n\n\n\n\n<div class=\"wp-block-file\"><a href=\"https:\/\/fis.rub.de\/wp-interface\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/ES_Cop4Schools_Metaaniheite_tuvastamine_satelliidipiltide_abil.zip\">Metaaniheite tuvastamine<\/a><a href=\"https:\/\/fis.rub.de\/wp-interface\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/ES_Cop4Schools_Metaaniheite_tuvastamine_satelliidipiltide_abil.zip\" class=\"wp-block-file__button\" download>Download<\/a><\/div>\n\n\n\n\n<p>Metaan (CH4) on tugev kasvuhoonegaas. Selle peamised heitkogused p\u00e4rinevad p\u00f5llumajandusest, fossiilk\u00fctuste p\u00f5letamisest ja j\u00e4\u00e4tmemajandusest. \u00dclemaailmne metaani kontsentratsioon atmosf\u00e4\u00e4ris on aastak\u00fcmneid suurenenud. Alates 2006. aastast on selle sisaldus suurenenud ligikaudu 7%. Kiireim viis heitme v\u00e4hendamiseks on kontrollida fossiilk\u00fctuste k\u00e4itlemist. Satelliidipiltide abil on v\u00f5imalik tuvastada selliseid ettearvamatuid ja l\u00fchiajalisi lekkeid nagu torujuhtmete ja gaasiv\u00e4ljade lekked.<br>\nHollandi kosmoseuuringute instituut kasutab oluliste reostuskollete kaardistamiseks satelliidipiltide ja tehisintellekti abi. 2023. aasta jaanuaris avastati 192 reostuskollet, enamus neist asus Aasias <\/p>\n<p>Metaan (CH4) on t\u00e4htis kasvuhoonegaas ja nagu teistegi kasvuhoonegaaside puhul on v\u00e4ga oluline selle gaasi hulga j\u00e4lgimine ja v\u00e4hendamine. Selle \u00f5ppematerjali l\u00e4bimise j\u00e4rel oskavad \u00f5pilased ise kaugseire vahenditega metaani hulka erinevates geograafilistes piirkondades j\u00e4lgida ja teavad, kuidas leida metaani v\u00f5imalike allikate kohta infot.<\/p>\n<p><strong>objectifs:<\/strong> \u00d5pilased \u2026<\/p>\n<ul>\n<li>on v\u00f5imelised kasutama kaugseirevahendeid metaani (v\u00f5i muu) heite tuvastamiseks;<\/li>\n<li>oskavad kirjeldada looduslikku metaanisisaldust;<\/li>\n<li>oskavad otsida p\u00f5hjust, miks metaaniheide v\u00f5ib olla liiga suur;<\/li>\n<li>m\u00f5istavad tehnoloogia ja reaalteaduste olulisust igap\u00e4evaelus.<\/li>\n<\/ul>\n<\/div><\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Metaan (CH4) on tugev kasvuhoonegaas. Selle peamised heitkogused p\u00e4rinevad p\u00f5llumajandusest, fossiilk\u00fctuste p\u00f5letamisest ja j\u00e4\u00e4tmemajandusest. \u00dclemaailmne metaani kontsentratsioon atmosf\u00e4\u00e4ris on aastak\u00fcmneid suurenenud. Alates 2006. aastast on selle sisaldus suurenenud ligikaudu 7%. Kiireim viis heitme v\u00e4hendamiseks on kontrollida fossiilk\u00fctuste k\u00e4itlemist. Satelliidipiltide abil on v\u00f5imalik tuvastada selliseid ettearvamatuid ja l\u00fchiajalisi lekkeid nagu torujuhtmete ja gaasiv\u00e4ljade lekked.<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":2186,"comment_status":"closed","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[27,33,34,43,19,16,20,36,18],"tags":[],"blocks":[{"blockName":"core\/group","attrs":[],"innerBlocks":[{"blockName":"core\/image","attrs":{"url":"https:\/\/fis.rub.de\/wp-interface\/wp-content\/uploads\/2024\/02\/Webpage_Poster_Infoimage.png","id":1869,"sizeSlug":"full","linkDestination":"none"},"innerBlocks":[],"innerHTML":"\n<figure class=\"wp-block-image size-full\"><img src=\"https:\/\/fis.rub.de\/wp-interface\/wp-content\/uploads\/2024\/02\/Webpage_Poster_Infoimage.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-1869\"\/><\/figure>\n","innerContent":["\n<figure class=\"wp-block-image size-full\"><img src=\"https:\/\/fis.rub.de\/wp-interface\/wp-content\/uploads\/2024\/02\/Webpage_Poster_Infoimage.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-1869\"\/><\/figure>\n"]},{"blockName":"create-block\/downloads","attrs":[],"innerBlocks":[{"blockName":"core\/file","attrs":{"id":2174,"href":"https:\/\/fis.rub.de\/wp-interface\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/ES_Cop4Schools_Metaaniheite_tuvastamine_satelliidipiltide_abil.zip"},"innerBlocks":[],"innerHTML":"\n<div class=\"wp-block-file\"><a href=\"https:\/\/fis.rub.de\/wp-interface\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/ES_Cop4Schools_Metaaniheite_tuvastamine_satelliidipiltide_abil.zip\">Metaaniheite tuvastamine<\/a><a href=\"https:\/\/fis.rub.de\/wp-interface\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/ES_Cop4Schools_Metaaniheite_tuvastamine_satelliidipiltide_abil.zip\" class=\"wp-block-file__button\" download>Download<\/a><\/div>\n","innerContent":["\n<div class=\"wp-block-file\"><a href=\"https:\/\/fis.rub.de\/wp-interface\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/ES_Cop4Schools_Metaaniheite_tuvastamine_satelliidipiltide_abil.zip\">Metaaniheite tuvastamine<\/a><a href=\"https:\/\/fis.rub.de\/wp-interface\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/ES_Cop4Schools_Metaaniheite_tuvastamine_satelliidipiltide_abil.zip\" class=\"wp-block-file__button\" download>Download<\/a><\/div>\n"]}],"innerHTML":"\n\n","innerContent":["\n",null,"\n"]},{"blockName":"core\/freeform","attrs":[],"innerBlocks":[],"innerHTML":"\n<p>Metaan (CH4) on tugev kasvuhoonegaas. Selle peamised heitkogused p\u00e4rinevad p\u00f5llumajandusest, fossiilk\u00fctuste p\u00f5letamisest ja j\u00e4\u00e4tmemajandusest. \u00dclemaailmne metaani kontsentratsioon atmosf\u00e4\u00e4ris on aastak\u00fcmneid suurenenud. Alates 2006. aastast on selle sisaldus suurenenud ligikaudu 7%. Kiireim viis heitme v\u00e4hendamiseks on kontrollida fossiilk\u00fctuste k\u00e4itlemist. Satelliidipiltide abil on v\u00f5imalik tuvastada selliseid ettearvamatuid ja l\u00fchiajalisi lekkeid nagu torujuhtmete ja gaasiv\u00e4ljade lekked.<br>\nHollandi kosmoseuuringute instituut kasutab oluliste reostuskollete kaardistamiseks satelliidipiltide ja tehisintellekti abi. 2023. aasta jaanuaris avastati 192 reostuskollet, enamus neist asus Aasias <\/p>\n<p>Metaan (CH4) on t\u00e4htis kasvuhoonegaas ja nagu teistegi kasvuhoonegaaside puhul on v\u00e4ga oluline selle gaasi hulga j\u00e4lgimine ja v\u00e4hendamine. Selle \u00f5ppematerjali l\u00e4bimise j\u00e4rel oskavad \u00f5pilased ise kaugseire vahenditega metaani hulka erinevates geograafilistes piirkondades j\u00e4lgida ja teavad, kuidas leida metaani v\u00f5imalike allikate kohta infot.<\/p>\n<p><strong>objectifs:<\/strong> \u00d5pilased \u2026<\/p>\n<ul>\n<li>on v\u00f5imelised kasutama kaugseirevahendeid metaani (v\u00f5i muu) heite tuvastamiseks;<\/li>\n<li>oskavad kirjeldada looduslikku metaanisisaldust;<\/li>\n<li>oskavad otsida p\u00f5hjust, miks metaaniheide v\u00f5ib olla liiga suur;<\/li>\n<li>m\u00f5istavad tehnoloogia ja reaalteaduste olulisust igap\u00e4evaelus.<\/li>\n<\/ul>\n","innerContent":["\n<p>Metaan (CH4) on tugev kasvuhoonegaas. Selle peamised heitkogused p\u00e4rinevad p\u00f5llumajandusest, fossiilk\u00fctuste p\u00f5letamisest ja j\u00e4\u00e4tmemajandusest. \u00dclemaailmne metaani kontsentratsioon atmosf\u00e4\u00e4ris on aastak\u00fcmneid suurenenud. Alates 2006. aastast on selle sisaldus suurenenud ligikaudu 7%. Kiireim viis heitme v\u00e4hendamiseks on kontrollida fossiilk\u00fctuste k\u00e4itlemist. Satelliidipiltide abil on v\u00f5imalik tuvastada selliseid ettearvamatuid ja l\u00fchiajalisi lekkeid nagu torujuhtmete ja gaasiv\u00e4ljade lekked.<br>\nHollandi kosmoseuuringute instituut kasutab oluliste reostuskollete kaardistamiseks satelliidipiltide ja tehisintellekti abi. 2023. aasta jaanuaris avastati 192 reostuskollet, enamus neist asus Aasias <\/p>\n<p>Metaan (CH4) on t\u00e4htis kasvuhoonegaas ja nagu teistegi kasvuhoonegaaside puhul on v\u00e4ga oluline selle gaasi hulga j\u00e4lgimine ja v\u00e4hendamine. Selle \u00f5ppematerjali l\u00e4bimise j\u00e4rel oskavad \u00f5pilased ise kaugseire vahenditega metaani hulka erinevates geograafilistes piirkondades j\u00e4lgida ja teavad, kuidas leida metaani v\u00f5imalike allikate kohta infot.<\/p>\n<p><strong>objectifs:<\/strong> \u00d5pilased \u2026<\/p>\n<ul>\n<li>on v\u00f5imelised kasutama kaugseirevahendeid metaani (v\u00f5i muu) heite tuvastamiseks;<\/li>\n<li>oskavad kirjeldada looduslikku metaanisisaldust;<\/li>\n<li>oskavad otsida p\u00f5hjust, miks metaaniheide v\u00f5ib olla liiga suur;<\/li>\n<li>m\u00f5istavad tehnoloogia ja reaalteaduste olulisust igap\u00e4evaelus.<\/li>\n<\/ul>\n"]}],"innerHTML":"\n<div class=\"wp-block-group\">\n\n\n\n<\/div>\n","innerContent":["\n<div class=\"wp-block-group\">",null,"\n\n",null,"\n\n",null,"<\/div>\n"]}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/fis.rub.de\/wp-interface\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2183"}],"collection":[{"href":"https:\/\/fis.rub.de\/wp-interface\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/fis.rub.de\/wp-interface\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/fis.rub.de\/wp-interface\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/fis.rub.de\/wp-interface\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2183"}],"version-history":[{"count":8,"href":"https:\/\/fis.rub.de\/wp-interface\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2183\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2254,"href":"https:\/\/fis.rub.de\/wp-interface\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2183\/revisions\/2254"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/fis.rub.de\/wp-interface\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2186"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/fis.rub.de\/wp-interface\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2183"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/fis.rub.de\/wp-interface\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2183"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/fis.rub.de\/wp-interface\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2183"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}